Tervislikud joogid.
Ilma söögita püsib inimene elus nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kuigi eluliselt tähtis on juua, pole tervislikkuse seisukohalt sugugi ükskõik, mida joogiks tarbida. Jookide päevane tarbimiskogus on samuti erinev - kui ca 2 liitrit vett päevas ära juua on organismi jaoks hädavajalik, siis sama kogus karastusjooke või kohvi on lausa kahjulik.
VESI.
Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest. Täiskasvanud inimese päevane veevajadus on ca 2 liitrit, minimaalne veevajadus umbes 1,5 liitrit. Organismile vajalik kogus vett sõltub mitmest asjaolust - füüsiliselt aktiivsel inimesel on veevajadus oluliselt suurem kui istuvat tööd tegeval inimesel; ka palav ilm tõstab organismi veevajadust. Inimene kaotab ja omastab vett ka nö märkamatult - nt üksnes hingates kaotab keha 1 liitri vett ööpäevas, samas vajavad kõik teised organid igapäevaseks tõrgeteta elutegevuseks pidevalt vett. Vett ammutab inimene ka veerikastest puu- ja köögiviljadest (nt kurk sisaldab 90% ulatuses vett) - 1 kg veerikaste produktide tarbimine annab kehale 1 liitri vett.
Regulaarne ja piisav veejoomine soodustab seedimist ja ainevahetust. Dr. F. Batmanghelidj on uurinud vee mõju organismile ning jõudnud järeldusele, et mõned haigused, aga ka peavalu on sageli tingitud liiga vähesest veetarbimisest. Dr. F. Batmanghelidj teooria kohaselt annavad kehaosad, mis ei saa piisavalt vett, sellest märku valuga. Tema soovitab enne valuvaigistite kasutamist turgutada oma organismi veega; ideaalis ei tasuks aga organismi veesisalduse taset üldse liialt madalale lasta. Samas ei tasu vee joomisega ka liialdada. Ülemäärast veetarbimist peaksid piirama eriti südame- ja veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed, kuna see koormab südant ja neerusid.
Meeles tuleks pidada, et vee joomist ei asenda ühegi teise vedeliku tarbimine. Teisi jooke võib tarbida aga vett peab igapäevaselt piisava koguse jooma. Vähemoluline pole ka vee puhtus ja mineraalide sisaldus.
Vee tarbimise juures on silmas peetud just puhast, looduslikku gaseerimata mineraalvett. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi, selle suurtes kogustes tarbimine pole tervislik.
Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest. Täiskasvanud inimese päevane veevajadus on ca 2 liitrit, minimaalne veevajadus umbes 1,5 liitrit. Organismile vajalik kogus vett sõltub mitmest asjaolust - füüsiliselt aktiivsel inimesel on veevajadus oluliselt suurem kui istuvat tööd tegeval inimesel; ka palav ilm tõstab organismi veevajadust. Inimene kaotab ja omastab vett ka nö märkamatult - nt üksnes hingates kaotab keha 1 liitri vett ööpäevas, samas vajavad kõik teised organid igapäevaseks tõrgeteta elutegevuseks pidevalt vett. Vett ammutab inimene ka veerikastest puu- ja köögiviljadest (nt kurk sisaldab 90% ulatuses vett) - 1 kg veerikaste produktide tarbimine annab kehale 1 liitri vett.
Regulaarne ja piisav veejoomine soodustab seedimist ja ainevahetust. Dr. F. Batmanghelidj on uurinud vee mõju organismile ning jõudnud järeldusele, et mõned haigused, aga ka peavalu on sageli tingitud liiga vähesest veetarbimisest. Dr. F. Batmanghelidj teooria kohaselt annavad kehaosad, mis ei saa piisavalt vett, sellest märku valuga. Tema soovitab enne valuvaigistite kasutamist turgutada oma organismi veega; ideaalis ei tasuks aga organismi veesisalduse taset üldse liialt madalale lasta. Samas ei tasu vee joomisega ka liialdada. Ülemäärast veetarbimist peaksid piirama eriti südame- ja veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed, kuna see koormab südant ja neerusid.
Meeles tuleks pidada, et vee joomist ei asenda ühegi teise vedeliku tarbimine. Teisi jooke võib tarbida aga vett peab igapäevaselt piisava koguse jooma. Vähemoluline pole ka vee puhtus ja mineraalide sisaldus.
Vee tarbimise juures on silmas peetud just puhast, looduslikku gaseerimata mineraalvett. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi, selle suurtes kogustes tarbimine pole tervislik.
TEE.
Nii roheline tee, must tee kui valge tee pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest ning tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Üldiselt peetakse rohelist ja valget teed tervislikumaks kui musta teed, kuid nii mustal-, valgel- kui rohelisel teel leidub ka ühiseid kasulikke omadusi:
Tänu kofeiinile annab must tee juurde töövõimet ja energiat. Teadlased on tõestanud, et tee ergutav toime on märksa pikaajalisem kui kohvil. Roheline ja valge tee kofeiini ei sisalda. Teejoomise päevane kogus võiks olla maksimaalselt 4 tassi. Suured kogused musta teed võivad kaasa tuua unetuse, südamekloppimise, rikkuda seedimist ning tekitada veenilaiendeid. Suured kogused rohelist teed võivad halvasti mõjuda maksa ja neerude tööle. Kellel on kõrgvererõhutõbi, parem rohelist teed mitte juua, kuna roheline tee võib vererõhku tõsta. Kofeiini sisalduse tõttu pole must tee laste jaoks sobilik jook
Lisaks tuntud rohelisele, mustale ja valgele teele juuakse viimasel ajal ka punast ehk rooibos’e teed. Rooibos on jõudnud meieni Lõuna-Aafrikast, kus seda on aastasadu joodud nii janu kustutamiseks kui ka tervise ravimiseks. Rooibos’el on eriline õielõhn ja intensiivne puuviljamagus, kuid mitte lääge maitse. Rooibos sisaldab sarnaselt rohelise teega palju antioksüdante, C-vitamiini, rauda ja teisigi kasulikke mineraale. Erinevalt muudest teedest ei sisalda rooibos kofeiini, seega sobib see joomiseks kõigile. Punane tee ei muutu seistes ka kibedaks ja parkunuks, vaid läheb pikalt tõmmates pigem aina paremaks.
Joogiks sobivad ka mitmesugused taimeteed. Taimeteede üks alaliik on ravimtaimeteed - neid ei ole soovituslik kasutada siis, kui nendeks otsest vajadust pole. Ravimtaimeteega saab ravida mitmeid külmetushaigusi, seedeprobleeme jt haigusi. Tundes ravimtaimi ning nende tervistavaid omadusi, saab neist valmistatud teed kasutada ravimina apteegirohtude asemel. Kui tervis on korras, võib tarvitada looduslikke teetaimi, mis olulist ravivat toimet ei oma.
Teede tervistavatest omadustest saab rääkida juhul, kui juuakse kvaliteetsest toorainest valmistatud teed. Nn pakiteed sisaldavad tihti kunstlike lõhna- ja maitseaineid, algupärasest teest on seal säilinud väga vähe.
Nii roheline tee, must tee kui valge tee pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest ning tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Üldiselt peetakse rohelist ja valget teed tervislikumaks kui musta teed, kuid nii mustal-, valgel- kui rohelisel teel leidub ka ühiseid kasulikke omadusi:
- Teadusuuringud on tõestanud, et nii must, valge- kui roheline tee suurendab organismi antioksüdantide aktiivsust kui 45%. Antioksüdandid muudavad kahjutuks organismis leiduvad liigsed vabad radikaalid; viimased tekivad kiirgusest, tubakasuitsust ja saasteainetest.
- Tees sisalduvad antioksüdandid aitavad ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi.
- Pidev teejoomine vähendab kolesterooli taset.
- Üks tass teed sisaldab 1-4 mg fluoriidi, mis tugevdab hambaemaili ja vähendab kaariese teket.
- Tee stimuleerib ainevahetust.
- Lisaks mitmesugusele ravivale toimele on USA ja Jaapani teadlased teinud kindlaks tee vähkiennetava toime.
Tänu kofeiinile annab must tee juurde töövõimet ja energiat. Teadlased on tõestanud, et tee ergutav toime on märksa pikaajalisem kui kohvil. Roheline ja valge tee kofeiini ei sisalda. Teejoomise päevane kogus võiks olla maksimaalselt 4 tassi. Suured kogused musta teed võivad kaasa tuua unetuse, südamekloppimise, rikkuda seedimist ning tekitada veenilaiendeid. Suured kogused rohelist teed võivad halvasti mõjuda maksa ja neerude tööle. Kellel on kõrgvererõhutõbi, parem rohelist teed mitte juua, kuna roheline tee võib vererõhku tõsta. Kofeiini sisalduse tõttu pole must tee laste jaoks sobilik jook
Lisaks tuntud rohelisele, mustale ja valgele teele juuakse viimasel ajal ka punast ehk rooibos’e teed. Rooibos on jõudnud meieni Lõuna-Aafrikast, kus seda on aastasadu joodud nii janu kustutamiseks kui ka tervise ravimiseks. Rooibos’el on eriline õielõhn ja intensiivne puuviljamagus, kuid mitte lääge maitse. Rooibos sisaldab sarnaselt rohelise teega palju antioksüdante, C-vitamiini, rauda ja teisigi kasulikke mineraale. Erinevalt muudest teedest ei sisalda rooibos kofeiini, seega sobib see joomiseks kõigile. Punane tee ei muutu seistes ka kibedaks ja parkunuks, vaid läheb pikalt tõmmates pigem aina paremaks.
Joogiks sobivad ka mitmesugused taimeteed. Taimeteede üks alaliik on ravimtaimeteed - neid ei ole soovituslik kasutada siis, kui nendeks otsest vajadust pole. Ravimtaimeteega saab ravida mitmeid külmetushaigusi, seedeprobleeme jt haigusi. Tundes ravimtaimi ning nende tervistavaid omadusi, saab neist valmistatud teed kasutada ravimina apteegirohtude asemel. Kui tervis on korras, võib tarvitada looduslikke teetaimi, mis olulist ravivat toimet ei oma.
Teede tervistavatest omadustest saab rääkida juhul, kui juuakse kvaliteetsest toorainest valmistatud teed. Nn pakiteed sisaldavad tihti kunstlike lõhna- ja maitseaineid, algupärasest teest on seal säilinud väga vähe.
KOHV.
Kohv on enamus inimeste harjumuspärane hommikujook, kuna aga kohvis sisalduval kofeiinil on sõltuvust tekitav toime, siis kohvisõbrad siiski vaid hommikukohviga ei piirdu. Samas on kohvi päevane soovituslik kogus vaid 2 tassi. Liigne kogus kohvi tõstab vererõhku ja kolesteroolitaset. Kohv pole kofeiini sisalduse tõttu sobilik jook lastele.
Kohvil on leitud ka kasulikke omadusi:
Kohv on enamus inimeste harjumuspärane hommikujook, kuna aga kohvis sisalduval kofeiinil on sõltuvust tekitav toime, siis kohvisõbrad siiski vaid hommikukohviga ei piirdu. Samas on kohvi päevane soovituslik kogus vaid 2 tassi. Liigne kogus kohvi tõstab vererõhku ja kolesteroolitaset. Kohv pole kofeiini sisalduse tõttu sobilik jook lastele.
Kohvil on leitud ka kasulikke omadusi:
- Üks kuni kolm tassi kohvi päevas aitab alkohoolikutel vähendada maksahaiguste riski.
- Kohv võib kaitsta Alzheimeri tõve eest.
- Kohv alandab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski (eriti naistel).
- Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet.
KAKAO.
Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, šokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua. Juues mõõdukas koguses (1 - 3 tassi) kakaod, on sellel organismile ka kasulikke omadusi:
Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, šokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua. Juues mõõdukas koguses (1 - 3 tassi) kakaod, on sellel organismile ka kasulikke omadusi:
- Regulaarne kakao joomine vähendab ohtu haigestuda vähki, infarkti ja diabeeti.
- Kakao aitab kaasa haavade paranemisele ja vähendab maohaavade tekkimise riski.
- Kakao vähendab kortsude tekkimist ja naha vananemist.
PIIMATOOTED.
Piimatoodete kategooriasse kuuluvad jookidest piim, maitsestatud piimajoogid, hapupiim, pett, keefir ja joogijogurt. Piim on suurepäraseks kaltsiumi allikaks, kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Piimatooted peaksid olema toidulaual igas vanuses, kuid eriti oluline on regulaarne piimatoodete tarbimine noorele kasvavale organismile. Kaltsiumi omastamiseks on just lastel parim tarbida võimalikult suure rasvasisaldusega piimatooteid, kuna neist imendub kaltsium paremini. Kaltsiumi omastamist soodustab C- ja D-vitamiini olemasolu toidus. Täiskasvanu soovituslik piimajookide tarbimiskogus päevas on 2-4 klaasi. Liigne piimatoodete tarbimine viib organismist rauda välja ning võib põhjustada rauavaegusaneemiat.
Poes müüdavad piimjoogid on alati pastöriseeritud, kuna pastöriseerimine pikendab toote säilivusaega ning pidurdab piimarasvade rääsumist (piimale ei teki seetõttu peale koor). Pastöriseerimine kaotab aga piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb pastöriseeritud piimas kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Naturaalse lehmapiima austajate rõõmuks on Tervitus.ee e-poes müügil mahemärgiga Pajumäe talu pastöriseerimata lehmapiim.
Kui piim, keefir, pett ja hapupiim ei sisalda Eesti poelettidel toidu lisaaineid, siis maitsestatud piimajookide ning joogijogurtite koostist tasuks uurida. Maitsestatud piimajoogid ja joogijogurtid sisaldavad sageli tervisele kahjulikke säilitus- ning värvaineid, neisse lisatavad kunstlikud vitamiinid ei kompenseeri toidu lisaainetest tulevat kahjulikku mõju. Eelistada tasuks võimalikult naturaalseid piimatooteid (jooke), millest parimad on ikka mahemärgiga.
Piimatoodete kategooriasse kuuluvad jookidest piim, maitsestatud piimajoogid, hapupiim, pett, keefir ja joogijogurt. Piim on suurepäraseks kaltsiumi allikaks, kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Piimatooted peaksid olema toidulaual igas vanuses, kuid eriti oluline on regulaarne piimatoodete tarbimine noorele kasvavale organismile. Kaltsiumi omastamiseks on just lastel parim tarbida võimalikult suure rasvasisaldusega piimatooteid, kuna neist imendub kaltsium paremini. Kaltsiumi omastamist soodustab C- ja D-vitamiini olemasolu toidus. Täiskasvanu soovituslik piimajookide tarbimiskogus päevas on 2-4 klaasi. Liigne piimatoodete tarbimine viib organismist rauda välja ning võib põhjustada rauavaegusaneemiat.
Poes müüdavad piimjoogid on alati pastöriseeritud, kuna pastöriseerimine pikendab toote säilivusaega ning pidurdab piimarasvade rääsumist (piimale ei teki seetõttu peale koor). Pastöriseerimine kaotab aga piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb pastöriseeritud piimas kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Naturaalse lehmapiima austajate rõõmuks on Tervitus.ee e-poes müügil mahemärgiga Pajumäe talu pastöriseerimata lehmapiim.
Kui piim, keefir, pett ja hapupiim ei sisalda Eesti poelettidel toidu lisaaineid, siis maitsestatud piimajookide ning joogijogurtite koostist tasuks uurida. Maitsestatud piimajoogid ja joogijogurtid sisaldavad sageli tervisele kahjulikke säilitus- ning värvaineid, neisse lisatavad kunstlikud vitamiinid ei kompenseeri toidu lisaainetest tulevat kahjulikku mõju. Eelistada tasuks võimalikult naturaalseid piimatooteid (jooke), millest parimad on ikka mahemärgiga.
MAHLAD.
Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka nektarid (25-50% täismahla) ja mahlajoogid (10% täismahla), mis poelettidel asetsevad samuti mahlariiulis ning tihti on ka mahladega samas hinnas. Teadlikul tarbijal tasuks siiski uurida pakil märgitavat mahlaprotsenti - täismahlad on ikka kõige tervislikumad, nektarid ja mahlajoogid sisaldavad vähem mahla ning rohkem suhkrut. Siirupist, mida veega lahjendatakse, ei tule kindlasti välja "mahl" - siirupid on väga kõrge suhkrusisaldusega säilitus- , lõhna- ja värvaineid täis äärmiselt ebatervislikud joogikontsentraadid. Ka mahlapakke tasuks uurida E-ainete sisaldust silmas pidades - poeriiulitel leidub mahlu, milles on kasutatud säilitus- ja värvained ning suhkruasendajaid (nt aspartaam), kuid valdav enamik mahlu tehakse siiski toidu lisaaineid kasutamata. Kahjuks on ka enamus lastele suunatud toredate piltidega kõrrejoogid minimaalse puuviljasisaldusega mahlajoogid, milles pole vitamiine aga leidub suurel hulgal suhkrut; läbi kõrre suhkrujoogi joomine mõjub aga halvasti lapse hammastele. Eesti tootjatest teeb Taarapõllu talu kvaliteetseid viljalihaga mahlasid, mille sortiment on esindatud ka Tervitus.ee e-poes.
Kuigi täismahl on hea C-vitamiini allikas ning tervislik jook, ei tasu mahla päevas liiga palju juua ning kasutada seda puuviljade aseainena. Mahla võiks päevas juua 1-2 klaasi; mahl sobib paremini vahepalaks või söögikorra alustuseks, mitte aga söögi kõrvale joomiseks. Kvaliteetse mahla joomine pärast treeningut on hea viis saada kätte kiired süsivesikud, mida organism pärast füüsilist pingutust vajab.
Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka nektarid (25-50% täismahla) ja mahlajoogid (10% täismahla), mis poelettidel asetsevad samuti mahlariiulis ning tihti on ka mahladega samas hinnas. Teadlikul tarbijal tasuks siiski uurida pakil märgitavat mahlaprotsenti - täismahlad on ikka kõige tervislikumad, nektarid ja mahlajoogid sisaldavad vähem mahla ning rohkem suhkrut. Siirupist, mida veega lahjendatakse, ei tule kindlasti välja "mahl" - siirupid on väga kõrge suhkrusisaldusega säilitus- , lõhna- ja värvaineid täis äärmiselt ebatervislikud joogikontsentraadid. Ka mahlapakke tasuks uurida E-ainete sisaldust silmas pidades - poeriiulitel leidub mahlu, milles on kasutatud säilitus- ja värvained ning suhkruasendajaid (nt aspartaam), kuid valdav enamik mahlu tehakse siiski toidu lisaaineid kasutamata. Kahjuks on ka enamus lastele suunatud toredate piltidega kõrrejoogid minimaalse puuviljasisaldusega mahlajoogid, milles pole vitamiine aga leidub suurel hulgal suhkrut; läbi kõrre suhkrujoogi joomine mõjub aga halvasti lapse hammastele. Eesti tootjatest teeb Taarapõllu talu kvaliteetseid viljalihaga mahlasid, mille sortiment on esindatud ka Tervitus.ee e-poes.
Kuigi täismahl on hea C-vitamiini allikas ning tervislik jook, ei tasu mahla päevas liiga palju juua ning kasutada seda puuviljade aseainena. Mahla võiks päevas juua 1-2 klaasi; mahl sobib paremini vahepalaks või söögikorra alustuseks, mitte aga söögi kõrvale joomiseks. Kvaliteetse mahla joomine pärast treeningut on hea viis saada kätte kiired süsivesikud, mida organism pärast füüsilist pingutust vajab.
SMUUTI.
Tänapäeval on üha enam populaarsust kogumas marjadest ning puuviljadest valmistatud, tihti mõnda piimatoodet sisaldavad paksud joogid - smuutid (eestipärasemalt mahedikud). Kui mahla tavaliselt pressitakse või aurutatakse, et viljast või marjast vedelikku kätte saada, siis smuuti valmistamiseks lihtsalt purustatakse kogu vili või mari ning vajadusel lisatakse mõnda mahla või piimatoodet (või ka sojakoort/piima)- valmib väga tervislik jook, kuna kuumutamata marjades ja puuviljades säilib kogu C-vitamiin, lisaks veel piimast saadav kaltsium.
Smuutisid kohtab ka poelettidel pudelis müüdavana - need smuutid on aga läbi kuumutatud ning neisse on lisatud suhkrut, vastasel korral läheks need käärima, pudelismuutide etikette tasuks uurida ka E-ainete sisaldust silmas pidades
Tänapäeval on üha enam populaarsust kogumas marjadest ning puuviljadest valmistatud, tihti mõnda piimatoodet sisaldavad paksud joogid - smuutid (eestipärasemalt mahedikud). Kui mahla tavaliselt pressitakse või aurutatakse, et viljast või marjast vedelikku kätte saada, siis smuuti valmistamiseks lihtsalt purustatakse kogu vili või mari ning vajadusel lisatakse mõnda mahla või piimatoodet (või ka sojakoort/piima)- valmib väga tervislik jook, kuna kuumutamata marjades ja puuviljades säilib kogu C-vitamiin, lisaks veel piimast saadav kaltsium.
Smuutisid kohtab ka poelettidel pudelis müüdavana - need smuutid on aga läbi kuumutatud ning neisse on lisatud suhkrut, vastasel korral läheks need käärima, pudelismuutide etikette tasuks uurida ka E-ainete sisaldust silmas pidades